Aegade algusest on naised olnud meie kogukondade ja kultuuritraditsiooni kandjad ning püha tarkuse säilitajad, olles ühenduslüliks maa, looduse ja inimkonna kõrgemate väärtuste vahel.
Üleminekurituaalid on olnud olulised inimeseks olemise kunsti mõistmisel.
Eriti sügavat tähendust ja mõju kannab sünd – loomise ja elu alguse rituaal.
Elades ajal, mil iga kolmas naine kogeb rasedusjärgselt depressiooni, sündide arv on rekordiliselt madal on rasestumise, raseduse, sünnitamise kogemus ning sellest taastumine võtmetähtsusega naise, pere ja terve ühiskonna seisukohast.
Eesti on sündimas uude ajastusse, kus haridus, kultuur, vaimne heaolu ja majandus põimuvad elavaks tervikuks.
Selle uue ajastu sümboliks on tempel.
💧 Tempel kui rahuruum inimese sees
🌎 Tempel kui kogukondlik õpikeskkond, mis toetab kohalolu, loovust ja ühendust iseenda ja loodusega.
🌬️ Tempel kui kultuuriline praktika, mis toob tagasi püha mõõtme inimeksistentsi ja eluringi teadvustamisse.
Kutsume nägema Eestit kui templite maad – teadvustatud elu, loovuse ja hoolivuse ruumi, mis toetub kolmele alusprintsiibile:
1. Emaduse austamine kui kultuuriline ja sotsiaalne alus.
Emadus on loomise algprintsiip. Teadvustame, et ühiskonna vaimne tervis ja jätkusuutlikkus saavad alguse sellest, kuidas me toetame elu allikat – ema.
Hariduses tuleb taastada teadmised kehast, sünnitusest, elu loovast ja rituaalsest ringist, et meie maa tüdrukud ja poisid, tulevased naised ja mehed kasvaksid austuses elu ja iseenda vastu.
2. Vaimne heaolu ja loodusega kooskõla kui hariduse süda.
Haridus ei ole pelgalt teadmiste edasiandmine, vaid inimese terviklik ärkamine oma potentsiaalile.
Õpikeskkonnad, mis toetavad kohalolu, loovust ja looduses õppimist, kasvatavad põlvkonna, kes mõistab iseennast ja maailma tervikuna.
3. Metsa ja looduse hoidmine ja kaitse kui ühiskondliku heaolu kandev pinnas.
Metsa ja looduse eest hoolitsemine ei ole üksnes keskkonnapoliitika küsimus, vaid kultuuri alusväärtus. Koolid, kogukonnad, omavalitsused ja ettevõtted (inimesed kui ruumid*) saavad olla elavad templid – kohad, kus loodust väärtustatakse ja hoitakse iga päev.
Eesti kui templite maa on nägemus rahust ja sügavast austusest elu vastu, millest saab puudutatud terve maailm. See on üleskutse näha ja õppida tundma elu enda ümber iseendana – templina, mille südames põimuvad inimkond ja loodus üheks harmooniliseks elu lauluks.
#laulevrohevolutsioon
* "Inimesed kui ruumid" on prantsuse suurkirjaniku Marcel Prousti jõgiromaani "À la recherche du temps perdu" (Kadunud aega otsides) kandev idee.